Mine sisu juurde

Notar

Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2013)
Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see markus eemaldada?)

Notar on avalik-oigusliku ametiga soltumatu fuusiline isik, kelle ulesanne on tagada oigussuhete turvalisus ja ennetada oigusvaidlusi.[1] Koiki Eestis tegutsevaid notareid uhendab avalik-oiguslik juriidiline isik Notarite Koda, kuhu 2022. aasta seisuga kuulub 88 notarit 15 toopiirkonnast ehk maakonnast. Notarite ja Notarite Koja tegevust reguleerivad notariaadiseadus ja Notarite Koja pohikiri.[2]

Notarite ajalugu

[muuda | muuda lahteteksti]

Esimesed notari ametikohad loodi 11. aprillil 1919 kohtuministri maarusega, millega voeti vastu otsus luua 39 tookohta. See arv hakkas aastatega suurenema ja joudis 1940. aastaks 48 ametikohani.[3] Notarid jaotati Eesti vabariigi alguses erinevatesse rahukogudesse. Rahukoguks nimetati toona ringkonnakohtuid. Nelja rahukogu ringkonda kuulusid Tallinna-Haapsalu, Rakvere-Paide, Tartu-Voru ja Viljandi-Parnu rahukogud.[4] Rahukogudes toimetasid erinevad notarid, kes jaotati ringkonnas hajutatult ara. 1935. aasta kohtureformiga muudeti ara rahukohtute liitnimetused, naiteks Tartu-Voru rahukogu on nuud Tartu ringkonnakohus.[5]

Kuigi notariks saada polnud toonagi lihtne, oli notar kullaltki populaarne eriala: keskmiselt soovis uhele vabanenud kohale kandideerida neli inimest. Majanduskriisi ajal (1928-1931) vois see olla tingitud ka notarite teenistuse kasvuga, samal ajal kui teised firmad laksid pankrotti. Sel perioodil loodi 11 notari ametikohta.[6] Notariks saamisele olid ka moned eeldused, naiteks pidi tulevane notar olema taisealine. Samuti ei tohtinud ta tootada riigiasutuses, olla kohtu poolt vangistusega karistatud ega kuuluda poliitilistesse organisatsioonidesse.[7] Kuigi seadused ei noudnud notarilt juriidilist korgharidust, oli see tingimata tarvilik. Juba 1940. aasta maarustik eeldas notariks saamisel ulikooli oigusteaduskonna lopetamist ja tookogemust.[8]

Eestis rakendati 1918-1940 ladina notariaadi mudelit. Ladina notariaat kujutab endast toekspidamist, et notar kinnitatakse ametisse eluks ajaks ja kuni 25 000 inimese kohta peaks olema uks notar.[9] Selle kohaselt ei saanud notar riigipalka, kuigi ta oli avalikus teenistuses tootav riigiametnik kohtuministeeriumi voimkonnas. Neile ei kehtinud ka paljud sotsiaalsed soodustused, naiteks ei olnud neil oigust ametipensionile, kuigi teistel riigiametnikel oli see privileeg.[10]

Eesti Notarite Uhing asus planeerima uue notariaalseadustiku eelnou projekti, kuid enne NSV Liidu annekteerimist 1940. aasta suvel ei joutudki notariaalseadustikku kinnitada. Tingituna piiratud tsiviilkaibest ei olnud notaril sel perioodil uhiskonnas nii suurt tahtsust kui see on tal tanapaeval.[3] Saksa okupatsiooni ajal taastati jallegi osaliselt eranotariaat.[11]

1. novembril 1993 hakkas kehtima Eesti vabariigi notariaadiseadus, mis korraldas riikliku notariaadi taas ladina notariaadiks umber ehk Euroopa notariaadisusteemile vastavaks. Notar on selle jargi vaba riigiametniku staatuses ehk vabakutseline riigiametnik. Selle tulemusena algas notariaadireform. Endisest riiklikust notariaadist sai vaba notariaat, mis jatkas kuni 1940. aastani kehtinud traditsioone. Samal paeval hakkas tegutsema ka Notarite Koda ja valiti esimene Notarite Koja eestseisus.[12]

Notari toopiirkonnad ja ametikohtade arv nendes
Toopiirkond Ameti-

kohti

Harjumaa 47
Tartumaa 12
Ida-Virumaa 8
Parnumaa 7
Valgamaa 2
Viljandimaa 4
Laane-Virumaa 4
Raplamaa 2
Saaremaa 3
Laanemaa 2
Jogevamaa 2
Polvamaa 2
Vorumaa 2
Jarvamaa 2
Hiiumaa 1

Ametipidamise pohimotted

[muuda | muuda lahteteksti]

Oma tegevuses lahtub notar konkreetsetest ja rangetest printsiipidest, mis aitavad tagada notariaadisusteemi pusivuse ja efektiivsuse.[13] Notariaadiseaduse pohjal saab esile tosta viis pohimotet, milleks on soltumatus, erapooletus, usaldatavus, saladuse hoidmine ja isiklik vastutus.[1]

Soltumatus

[muuda | muuda lahteteksti]

Notar peab oma ametitegevusega seotud otsused tegema iseseisvalt, tuginedes vaid seadustele ja teistele oigusaktidele.[1] Soltumatuse printsiip lahtub oigusriikluse pohimottest, mille jargi on notari eesmark tagada oigusriigile vastav oigusemoistmine. Notar ei voi alluda avalikkuse ja riigi survele ega toiminguosaliste voi kolleegide mojutustele. Notar peab olema osapoolte suhtes soltumatu ega tohi nende eest otsuseid langetada.[13]

Erapooletus

[muuda | muuda lahteteksti]

Erapooletuse eesmark on samuti tagada vaba ja oiglane oigusemoistmine. Notar peab olema koigi ametitoimingut puudutavate isikute suhtes erapooletu. Selleks hoiab ta klientidest vajalikku distantsi ja kaitseb ka juriidiliselt asjatundmatute isikute oigusi.[1] Notari kohustus on noustada omakasupuudmatult koiki osapooli vordvaarselt, et kokkulepe oleks tasakaalustatud.[14]

Usaldatavus

[muuda | muuda lahteteksti]

Notari ametitegevuse jatkusuutlikkuseks on oluline, et koik menetlusosalised saaksid notarit usaldada.[13] Usaldatavus on oluline ka seetottu, et sageli jouab notarini teiste isikute eraeluline info.[15]

Saladuse hoidmine

[muuda | muuda lahteteksti]

Usaldatavuse pohimotte alustala on omakorda notari vaikimiskohustus. See kehtib kogu menetlustega seotud info suhtes, mis on saadud naiteks osapoolte enda voi ka registrite kaudu. Erandlikud on olukorrad, kus kohus vajab infot menetluse tarbeks voi kui uurimisorganitel on olemas vastav kohtumaarus.[13] Samuti peavad notarid kindlustama selle, et korvalised isikud notariaaldokumentidele ligi ei paaseks.[14]

Isiklik vastutus

[muuda | muuda lahteteksti]

Notarit eristab teistest riigiametnikest isiklik vastutus kahju eest, mis on tekitatud ametikohustuste suulise rikkumisega. See aitab kaasa notari ja kliendi vahelise usaldusliku suhte tekkimisele, mis tavaliste riigiametnikega enamjaolt ei teki.[15] Erandina voib tekkinud kahju eest vastutada ka riik, kui vastutav isik pole voimeline ise kahju huvitama.[1] Seetottu on koigil notaritel kohustuslik ametikindlustus.[13]

Ametitegevus

[muuda | muuda lahteteksti]

Notari pohiulesanne on oiguslike sundmuste ja asjaolude toestamine, mille eesmark on isikutevaheliste suhete stabiliseerimine ja oigusvaidluste valtimine. Seelabi suurendatakse inimeste oiguste kaitset ja kindlustunnet. Notarite tegevuse saab liigitada ametitoiminguteks ja ametiteenusteks.[13]

Ametitoimingud

[muuda | muuda lahteteksti]

Ametitoiming on kohustuslik ametitegevus, mida notar teeb kliendi taotlusel. Uldjoontes jagunevad toimingud kolmeks: notariaalne toestamine, notariaalne kinnitamine ja muud ametitoimingud.[16] Ametitoimingute taispikk loetelu on olemas notariaadiseaduses, mis satestab ka toimingute eest saadava tasu ja labiviimise korra.[1]

Tehingute toestamine

[muuda | muuda lahteteksti]

Tehingute toestamine on uks notari pohilisi ametitoiminguid. Notariaalselt toestatakse tsiviiloiguslikke tehinguid nagu omandamise ja voorandamise leping, abieluvaraleping, testament ning volikiri. Toestamine toimub toestamisseaduse jargi.[13] Naiteks peab notar veenduma allkirjastajate isikus, teovoimes ja esindusoiguses. Toestamise kaigus valmib notariaalakt, mis sisaldab kogu olulist informatsiooni.[17]

Tehingute toestamisel peab notar taitma kindlaid ulesandeid. Esiteks on notaril noustamiskohustus, mis seisneb peamiselt tehingu osalistele voimaluste ja lahenduste selgitamises, et ukski osapool kahju ei saaks. Seejuures peab silmas pidama hoiatamisfunktsiooni, mis aitab samuti valtida motlematuid ja kahjulikke samme. Uurimisfunktsioon tahendab seda, et notar jargib rangelt toimingu tegemise noudeid. Viimaks taidab notar esindusfunktsiooni, esitades avalikes registrites vajalikud dokumendid.[13]

Ametiteenused

[muuda | muuda lahteteksti]

Ametiteenuste pakkumine on vabatahtlik ja iga notar avaldab oma teenused Notarite Koja veebilehel. Teenuse eest saadava tasu suuruses lepivad kokku notar ja teenuse tellija.[1] Notariaadiseaduses on ka ametiteenuste nimekiri, kuhu kuuluvad naiteks oigusnoustamine, lepitamine, vahekohtunikuna tegutsemine ja esemete hoiustamine.[13]

Ametialased kitsendused

[muuda | muuda lahteteksti]

Selleks, et kindlustada notari ametipidamise pohimotetest kinnipidamist, on notari ametile seatud teatud kitsendused.

  • Notar voib peale notariameti tegutseda vaid oppe- ja teadustoo ning loometooga.
  • Notar ei voi tegelda ettevotlusega.
  • Notar voib omandada avalikult emiteeritud vaartpabereid, sealhulgas aktsiaid ja vahetusvolakirju.
  • Notar ei voi olla erakonna juhatuse liige ega kuuluda valismaisesse poliitilisse uhendusse.
  • Notar ei voi tehingute solmimisel olla poolte vahendaja, kui seadusega ei ole satestatud teisiti.[1]

Notarite Koda

[muuda | muuda lahteteksti]

Notarite Koda on avalik-oiguslik juriidiline isik, mille eesmark on notarite uhendamine ja mille tegevust reguleerivad notariaadiseadus ja Notarite Koja pohikiri. Jarelevalvet koja tegevuse ule teostab justiitsminister.[2] Asutuse liikmeteks on koik ametisse nimetatud notarid, kelle liikmemaksudest finantseeritakse Notarite Koja tegevust.[17]

Eelkoige peab Notarite Koda tagama notarite kohusetundliku ja vaarika ametipidamise ning kutse-eetika jargimise. Selleks teostab Notarite Koda jarelevalvet ametitegevuse ja nouete taitmise ule. Samuti korraldab Notarite Koda lepitus- ja vahekohtu tegevust ning notarite valjaopet. Notarite Koja ulesandeks on ka elektroonilise infosusteemi haldamine ja arendamine.[2]

Notarite Koja korgeim organ on Notarite Koja koosolek, kes valib kolmeks aastaks taitev-korraldava organi - Notarite Koja eestseisuse. Seitsmeliikmelise eestseisuse ulesanne on tagada Notarite Koja pohikirja taitmine ja Notarite Koja koosolekute otsuste elluviimine. Vahemalt kord kuus toimuvad ka eestseisuste istungid. Iga paev tootavad Notarite Kojas tegevdirektor, jurist, rahapesu tokestamise ja sisekontrolli ekspert, referent ja sekretar.[18]

Notarite Koja vahekohus on alaliselt tegutsev vaidluste lahendamise organ, mis pakub voimalust lahendada erimeelsused valjaspool tavalist kohtususteemi.[19] Vahekohtumenetluses juhendatakse labiraakimisi ja eesmark on see, et lahendus tuleks osapooltelt endilt.[15] Vahekohtu langetatud otsusel on tavalise kohtulahendi moju ja sellega saab poorduda ka kohtutaituri poole.[20]

Notariks saamine

[muuda | muuda lahteteksti]

Notariks saamiseks peab vastama kindlatele kriteeriumitele. Notar peab:

Uue notari ametikoha loomine algab notarikandidaadiks taotlejate konkursiga, mille kuulutab valja Notarite Koda. Osalemiseks tuleb esitada avaldus eksamikomisjonile. Konkurss koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Juhul kui inimene labib konkursi, solmitakse leping Notarite Kojaga.[21]

Jargneb kandidaaditeenistus ehk Notarite Koja korraldatud valjaope, mille kaigus omandavad notarikandidaadid vajalikud teoreetilised teadmised, praktilised oskused ja kutse-eetika toekspidamised. Valjaope kestab maksimaalselt kaks aastat ja lopeb hindamisega.[21]

Notari ametikoht taidetakse konkursi alusel, mis toimub kirjaliku eksamina. Eduka sooritamise puhul nimetab justiitsminister notari ametisse kindlasse toopiirkonda. Notari amet on eluaegne ja voib parast pensioniea saabumist pikeneda kuni kumme aastat.[21]

  1. 1 2 3 4 5 6 7 8 Notariaadiseadus.- RT, 22.12.2020, 36.
  2. 1 2 3 "Notarite Koda. Notarite Koda: tegevus ja ulesanded". 15. jaanuar 2020.
  3. 1 2 M. Ristikivi, H-T. Rais. Tartu Ulikooli ajaloo kusimusi. Eesti esimesed naisnotarid. 2015
  4. | Eesti Notarite Uhingu pohikiri. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Uhisus 1933.
  5. | Postimees 31.01.1935: Eesti kohtute ajalooline paev. - Uus Eesti 31.01.2010
  6. | L. Vahtre. Eesti Notariaadi ajalugu 1918-2003, 61
  7. | Notarite Koda. Ajalugu. Notariaadi ajalugu Eestis 1918-1998 - 1.11.2019
  8. | Koda. Ajalugu. Noukogude periood 1940-1991[alaline kodulink] - 1.11.2019
  9. | E. Alatalu. Notari too on tagada oiguskindlus - Postimees 27.10.1997
  10. | Notarite Koda. Ajalugu. Notariaadi ajalugu Eestis 1918-1998 - 1.11.2019
  11. | L. Vahtre. Eesti Notariaadi ajalugu, 61
  12. | Notarite Koda. Ajalugu. Teine iseseisvuse periood - Eesti Vabariik alates 1991 - 1.11.2019
  13. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 "Notarite Koda. Notaritest uldiselt". 15. jaanuar 2020.
  14. 1 2 Eesti notarite eetikakoodeks.
  15. 1 2 3 Lossenko, M. Notariameti pohiprintsiipide kohaldatavus notari ametiteenustele. Magistritoo. Juhendaja: Anneli Alekand. Tallinn: Tartu Ulikool 2013.
  16. | "Notarite Koda. Mis on ametitoimingud?". 15. jaanuar 2020.
  17. 1 2 Toestamisseadus.- RT, 2001, 93, 564.
  18. | "Notarite Koda. Notarite Koja struktuur". 15. jaanuar 2020.
  19. | "Notarite Koda. Vahekohus". 15. jaanuar 2020.
  20. | Taitemenetluse seadustik.- RT I 2005, 27, 198; 31.12.2012.
  21. 1 2 3 4 "Notarite Koda. Notariks saamine". 15. jaanuar 2020.

Valislingid

[muuda | muuda lahteteksti]