Protestantism

Allikas: Vikipeedia

Selles artiklis on vaidlustatud vaiteid. Artikli sisu voib olla vaar.
Lisateavet vaidlustamise pohjuse kohta saad artikli arutelust.

See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013)
Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see markus eemaldada?)

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste uldnimetus. Neid kogudusi nimetatakse protestantlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks.

Sona "protestant" tuleneb ladina sonast protestans 'avalikult tunnistav'.

Tavaliselt moeldakse protestantide all luterluse rajaja Martin Lutheri ja kalvinismi rajaja Johann Calvini mojul katoliku kirikust eraldunud kristlikke ruhmitusi. Reformatsiooni kolmandat haru, mis oli konfliktis nii katoliku kiriku kui ka luterlaste ja kalvinistidega, nimetatakse monikord radikaalseks reformatsiooniks ehk anabaptistideks. Protestantismi alla arvatakse ka moningaid kristlikke ruhmitusi (sekte), mis ei tunnista ajaloolist seost ei Lutheri, Calvini ega anabaptistidega. Protestantlikel kogudustel puudub vaimuliku puhitsuse kaudu edasiantav apostellik suktsessioon: nende rajajatel puudub Peetrusest lahtuv piiskopliku puhitsuse jarglus.

Protestantismi usk on rohkem abstraktne kui rituaalne; protestantismi laialdane levik tulenes suuresti rahvakeeltesse tolgitud Piibli levikust trukitud kujul. Protestandid ei pea suurt lugu hierarhiast, nad on runnanud preestriseisust ja Puha Tooli autoriteeti. Protestantismi seostatakse ka poliitilise demokratiseerumisega, mis leidis aset 16. ja 17. sajandi valtel.

Protestantism kitsamas mottes

[muuda | muuda lahteteksti]

Ranges mottes nimetatakse protestantideks vurstide ja linnade liitu, kes Speyeri riigipaeval 1529 kirjutasid alla Speyeri protestatsioonile Wormsi edikti vastu, mis keelustas Lutheri opetuse Saksa-Rooma riigis. Lahtuvalt sellest nimetatakse saksa keeleruumis protestantideks luterlikku kirikut, kuid mitte reformeeritud kirikuid; reformatsioonist lahtunud kirikuid nimetatakse saksa keeleruumis tavaliselt evangeelseteks.

Protestantismi eellugu

[muuda | muuda lahteteksti]

Esimesed, tanini sailinud eraldujad olid 12. sajandil albilased.

Suurim eraldumine toimus 16. sajandil reformatsiooni kaigus, kui tekkisid luteri, kalvini, anglikaani ja "evangeelsed" kogudused.

Opetuslikult pooldatakse emakeelset jutlust ja puhakirja. Protestantismis on arvamuste ja teoloogiliste koolkondade paljusus ja piirkonniti erinev jumalateenistus.

Tanapaeval toimub uksikkoguduste ja koguduste liitude vahel oikumeenia ehk koostoo kirikute ja koguduste noukogu kaudu (Euroopa Kirikute Noukogu), aga ka vahetult uksikkristlaste tasandil.