Mehhiko

Mehhiko, ametlikult Mehhiko Uhendriigid (Estados Unidos Mexicanos), on foderaalne vabariik Pohja-Ameerikas. See on Ladina-Ameerika koige pohjapoolsem riik, piirnedes pohjas Ameerika Uhendriikidega, lounas Guatemalaga ning kagus Belize'iga. Mehhiko piirneb laanes Vaikse ookeaniga, kagus Kariibi merega ja idas Mehhiko lahega. Mehhiko pindala on 1 972 550 km2, millega ta on maailmas 13. kohal. Rohkem kui 130 miljoni elanikuga on Mehhiko rahvaarvult maailma kumnes suurim riik ning suurima hispaaniakeelse elanikkonnaga maa. Pealinn ja suurim linn on Mexico.^[4]

Inimasustus Mehhiko aladel ulatub vahemalt aastasse 8000 eKr ning seda peetakse uheks inimkonna halliks.^[5] Mehhiko on maailmas tuntud eelkoige ligemale 3000 aasta vanuste polisrahvaste korgkultuuride poolest (asteegid, olmeegid, tolteegid, misteegid, sapoteegid, maiad). Hispaania koloniseerimine algas 1521. aastal parast asteekide riigi vallutamist, mille tulemusena loodi Uus-Hispaania koloonia, mille pealinnaks sai Tenochtitlan (tanane Mexico). Uus-Hispaaniast kujunes tahtis osa ulemaailmses majanduses, mida toetasid hobeda kaevandamine ning strateegiline asukoht Euroopast Aasiasse suunduval kaubandusteel. See loi aluse uhele maailma suurimale mitmerahvuselisele elanikkonnale. Poolsaare soda viis 1810-1821 toimunud Mehhiko iseseisvussojani, mis lopetas Hispaania voimu ja viis Esimese Mehhiko Keisririigi loomiseni, mis lagunes kiiresti ning asendus esimese Mehhiko vabariigiga. 1848. aastal kaotas Mehhiko USA invasiooni jarel ligi poole oma territooriumist.^[5] 19. sajandi lopus valitses riiki kindlakaeliselt Porfirio Diaz, kelle moderniseerimispoliitika pohjustas sotsiaalset rahutust. Aastatel 1910-1920 toimus Mehhiko revolutsioon, mis viis Diazi kukutamiseni ja 1917. aasta pohiseaduse vastuvotmiseni. 1940.-1970. aastatel koges Mehhiko kiiret industrialiseerimist ja majanduskasvu, kuid samal ajal esines valimispettusi, poliitilist allasurumist ja majanduskriise. 20. sajandi lopus liikus riik neoliberalismi suunas, naiteks solmiti 1994. aastal Pohja-Ameerika vabakaubandusleping NAFTA.

Mehhiko on liitvabariik, millel on presidentaalne valitsus, mida iseloomustab demokraatlik susteem ning voimude lahusus kolmeks haruks. Foderaalne seadusandlik kogu on kahekojaline Kongress, mis koosneb alamkojast ehk Saadikutekojast ning Senatist. Mehhiko jaguneb Mexico linnaks ja 31 osariigiks, mis omavad markimisvaarset autonoomiat, ning poliitilist susteemi mojutavad sugavalt nii polisrahvaste traditsioonid kui ka Euroopa valgustusajastu ideed.

Mehhiko on uusindustrialiseerunud ja arengumaa. UNESCO maailmaparandi objektide arvult on Mehhiko esimene Ameerikas ja seitsmes maailmas. Mehhiko on oluline turismisihtkoht ning 2024. aasta andmetel oli ta maailmas rahvusvaheliste kulastuste arvult kuuendal kohal.^[6] Suure majanduse, rahvaarvu, kultuurilise moju ja kasvava demokratiseerumise tottu on Mehhikot peetud piirkondlikuks ja keskmise suurusega maailmavoimuks. Samas esinevad riigis endiselt probleemid nagu vaesus, susteemne korruptsioon ja kuritegevus.^[7][8] Alates 2006. aastast on narkokartellide vahelise vagivalla tottu hukkunud hinnanguliselt 127 000 inimest. Mehhiko on URO, G-20, OECD, WTO, APEC ja Ameerika Riikide Organisatsiooni (OAS) liige.

Riigi pindala on 1 964 375 km2. Mandriosa pindala on 1 959 248 km2, saarte pindala 5127 km2^[viide?] voi 5073 km2.^[viide?]

Rannajoone pikkus on 11 122 km. Selle naitaja poolest on Mehhiko Ameerika riikide seas Kanada jarel teisel kohal.

Mehhiko on koige laiem oma pohjapiiril.

Mehhikol on arvukalt saari, sealhulgas Revillagigedo saared (Socorro saar, Clarioni saar, San Benedicto saar, Roca Partida saar) ja Mariase saared Vaikses ookeanis, Guadalupe saar, Cedrose saar, Angel de la Guarda saar, Coronado saared, Rocas Alijos, Tiburoni saar, Carmeni saar California poolsaare ja Sonora ranniku lahedal ning Ciudad del Carmen, Cozumel, Mujerese saar ja Alacranes Atlandi ookeani basseinis.

Mehhiko nimi ning koik selle tuletised, naiteks mexicano ('mehhiklane') ja mexicanismo ('Mehhiko hispaania keelele omane keelend'^[9]), soovitatakse hispaania keeles kirjutada "Mexico" [m'ehhiko].

Pikemalt artiklis Mehhiko osariikide loend

126 miljoni elanikuga on Mehhiko maailma suurima rahvaarvuga hispaaniakeelne riik, rahvaarv on Hispaaniast ligi kaks ja pool korda suurem. Mehhiko aladel on elanud paljud iidsed tsivilisatsioonid, naiteks olmeegid, maiad ja asteegid. Viimased asusid Mehhiko alale elama 13. sajandi paiku ning ehitasid oma pealinna Tenochtitlani samale kohale, kus praegu asub Mexico linn. Suurema osa asteekide tsivilisatsioonist havitasid 16. sajandi alguses hispaanlased. Tanapaeval moodustavad polisameeriklased riigi 110 miljonist elanikust ligikaudu 7%. Ligikaudu 60% rahvastikust on mestiitsid - indiaanlaste ja hispaanlaste jareltulijad. Alates 1930. aastatest on Mehhiko valitsused edendanud seisukohta, et koik mehhiklased on mestiitsid, mille raames eristatakse neid ainult polisrahvaste kogukonda kuuluvuse, nende keelte raakimise voi kommete jargimise jargi. 1930. aasta rahvaloendusel ei jagatud elanikke enam valgeteks, poliselanikeks ja mestiitsideks, vaid keele jargi - hispaaniakeelsed ja polisrahvaste keelte konelejad.^[12][13]

Mehhikos moodustavad rahvast suure osa noorukid vanuses 0-24, mida iseloomustab sealne suur sundimus. Naiste osakaal on alates 25 aastaselt meeste omast suurem. Vaiksema osa rahvastikust moodustavad vanemad inimesed, mis viitab luhikesele keskmisele elueale ja vanemaealiste vaiksele osatahtsusele.

Mehhiko rahvastikupuramiidilt on naha, et see on 3. etapis (Demograafilise arengu II etapp). Mehhiko rahvaarv suureneb endiselt ja iive on positiivne, kuid laste osakaal on vahenemas ning sundimus vaheneb, kuid on ikkagi suur. Keskmine eluiga on suurenemise teel ja eakate osakaal suureneb.

Alates 1990. aastast on Mehhiko meditsiini osas uleminekuetapis ning paljud naitajad, naiteks suremus, on suurlinnades saadud pea sama vaikeseks kui Saksamaal voi Jaapanis.^[15] Mehhiko meditsiiniline infrastruktuur on usnagi korgelt arenenud ja seda just suuremates linnades, kuna maakogukondadel puudub endiselt varustus edasijoudnud meditsiini protseduuride jaoks. See tottu on maaelanikud sunnitud parema arstiabi saamiseks linna liikuma.^[16]

Riigi rahastatavad asutused, naiteks Mehhiko sotsiaalkindlustuse instituut (IMSS) ja riigitootajate sotsiaalkindlustuse ja -teenuste instituut (ISSSTE), mangivad olulist rolli tervishoiu ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Eratervishoiuteenused on samuti vaga olulised ja moodustavad 13% kogu riigi meditsiiniuksustest.^[17]

Meditsiiniline valjaope toimub enamasti avalik-oiguslikes ulikoolides, kus palju spetsialiseerutakse kutse- voi praktikakohtadele. Moned Mehhiko avalik-oiguslikud ulikoolid, naiteks Guadalajara ulikool, on USA-ga solminud lepingud Ameerika Uhendriikide meditsiiniuliopilaste vastuvotmiseks ja koolitamiseks.^[18]

2004. aastal oli kirjaoskuse maar alla 14-aastaste noorte hulgas 97% ^[19] ja ule 15-aastaste inimeste seas 91% ^[19], asetades Mehhiko UNESCO andmetel maailma edetabelis 24. kohale.

National Autonomous University of Mexico on saanud 103. koha QS World University Rankingsis, ning see teeb sellest uhtlasi ka Mehhiko parima ulikooli.^[20]

Mehhiko uhiskond kuulab palju erinevaid muusikazanre, naidates Mehhiko kultuuri mitmekesisust. Parimusmuusika hulka kuuluvad mariachi, banda, norteno, ranchers ja corridos; igapaevaelus kuulab enamik mehhiklasi kaasaegset muusikat, naiteks poppi, roki jne, nii inglise kui ka hispaania keeles. Mehhikos on Ladina-Ameerika suurim meediatoostus, kus reklaamitakse Mehhiko artiste, kes on kuulsad Kesk- ja Louna-Ameerikas ning Euroopa osades, eriti Hispaanias.

Mehhiko majandus on suuruselt maailmas 11. kohal. Majandus suurenes 2010. aasta teisel poolel vorreldes esimese poolega 7,6%.^[21]

1. jaanuarist 1994 on Mehhiko Pohja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (NAFTA) liige. 2000. aastal solmis Mehhiko vabakaubanduslepingu Euroopa Liiduga.

Toojoulisi on Mehhikos 46,2 miljonit, tootus oli 2009. aasta seisuga 5,5%.^[22]

• Mehhiko riigipeade loend
• Mehhiko iseseisvussoda
• Mehhiko-Ameerika soda
• Mehhiko hispaania keel
• Mehhiko karvutu koer
• Mehhiko naitlejate loend
• Mehhiko surnutepaev
• Mehhiklased
• Mehhiko pohiseadus