Secret Intelligence Service
- Afrikaans
- l`rby@
- Az@rbaycanca
- toerkhjh
- Belaruskaia
- B'lgarski
- baaNlaa
- Brezhoneg
- Catala
- khwrdy
- Cestina
- Cymraeg
- Dansk
- Deutsch
- Ellenika
- English
- Esperanto
- Espanol
- Euskara
- frsy
- Suomi
- Francais
- Frysk
- Gaeilge
- Galego
- `bryt
- hindii
- Hrvatski
- Hayeren
- Interlingua
- Bahasa Indonesia
- Islenska
- Italiano
- Ri Ben Yu
- Jawa
- hangugeo
- Lietuviu
- Latviesu
- Bahasa Melayu
- nepaalii
- Nederlands
- Norsk nynorsk
- Norsk bokmal
- Polski
- pnjby
- pStw
- Portugues
- Romana
- Russkii
- Sakha tyla
- Srpskohrvatski / srpskokhrvatski
- Simple English
- Slovencina
- Slovenscina
- Shqip
- Srpski / srpski
- Svenska
- aithy
- Turkce
- Ukrayins'ka
- rdw
- O`zbekcha / uzbekcha
- Tieng Viet
- Wu Yu
- Yue Yu
- Zhong Wen
| See artikkel raagib luureteenistusest; helikopteri kohta vaata artiklit Mil Mi-6 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see markus eemaldada?) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see markus eemaldada?) |
| Asutatud | 1909 |
|---|---|
| Peakorter | London |
| Asukoht | PO Box 1300, Vauxhall Cross, 85 Albert Embankment, London SE1 7TP |
| Emaorganisatsioon | Suurbritannia Valisministeerium |
| Veebileht | https://www.sis.gov.uk/ |
Secret Intelligence Service (SIS, tuntud ka kui MI6) on Uhendkuningriigi luureuhendusse kuuluv valisluureteenistus Suurbritannia Valisministeeriumi haldusalas. Salaluureteenistus SIS on valja arenenud Suurbritannia Sojaministeeriumi sojavaeluure struktuuriuksusest, sellest ka algne nimetus Military Intelligence-6 ehk MI-6.
Suurbritannia Sojaministeeriumi salateenistuse buroo loodi 1. oktoobril 1909 Saksa Keisririigi luuretegevuse vastu voitlemiseks. 1910. aastal jagati organisatsioon kaheks: sise- ja valisluurega tegelevaks osakonnaks. 1916. aastal reorganiseeriti seni uhises alluvuses olnud valisluureosakond sojavaeluure osakonnaks MO6 (mis varsti nimetati umber MI6-ks) ja siseriiklik vastuluureosakond sojavaeluure osakonnaks MO5, mis hiljem nimetati umber MI5-ks. MI5 iseseisvus 1925. aastal.
Parast teist maailmasoda muudeti Secret Intelligence Service peaminister Winston Churchilli otsusega tsiviilorganisatsiooniks - allutati valisministrile, Julgeolekuteenistus MI5 allutati aga siseministeeriumile.
Ulesanded ja asukoht
[muuda | muuda lahteteksti]SIS-i ulesandeks on koguda salajast teavet ja labi viia salaoperatsioone selleks, et toetada Suurbritannia valitsust tema ulesannete teostamisel. SIS-i tegevuse aluseks on 1994. aasta luureteenistuste seadus (Intelligence Services Act 1994)[1], mille kohaselt on SIS-i ulesandeks hankida ja edastada teavet ning viia labi teisi ulesandeid valisriikides asuvate isikute tegude ja kavatsuste suhtes:
- riikliku julgeoleku huvides, eriti kusimustes, mis on puutumuses valitsuse kaitse- ja valispoliitikaga;
- Suurbritannia majandusliku heaolu ja
- raskete kuritegude arahoidmiseks ja avastamiseks.
Suurbritannia ja Pohja-Iiri Uhendkuningriigi valisluure peakorteri asukoht on London, postiaadress PO Box 1300, Vauxhall Cross, 85 Albert Embankment, London SE1 7TP. FO (Media) 020 7270 3100.
Juhid ja organisatsioon
[muuda | muuda lahteteksti]- Mansfield Cumming 1909-1923
- Hugh Sinclair 1923-1939
- Stewart Menzies 1939-1952
- John Sinclair 1953-1956
- Dick White 1956-1968
- John Rennie 1968-1973
- Maurice Oldfield 1973-1978
- Arthur Franks 1979-1982
- Colin Figures 1982-1985
- Christoper Curwen 1985-1989
- Colin McColl 1989-1994
- David Spedding 1994-1999
- Richard Dearlove 1999-2004
- John Scarlett 2004-
- John Sawers 2009-2014
- Alexander Younger 2014-2020
- Richard Moore 2020-
- Salaluureteenistuse juhi ametinimetuseks on Chief of Secret Service, kuid ingliskeelses kirjanduses kasutatakse luhendit C voi CSS.
Organisatsioon
[muuda | muuda lahteteksti]Asutuses on 5 direktoraati (1998. aasta andmed):
- Halduse- ja personalidirektoraat, mis tegeleb halduskusimustega, samuti personali valiku ja ettevalmistamisega,
- Operatiivosakond tegeleb ulesannete pustitamise ja luureinfo ettevalmistamisega, saab ulesandeid ja tellimusi infokogumiseks valis- ja kaitseministeeriumist, tootleb ja analuusib saadud teavet, valmistab ette tellijatele valjaminevaid infokokkuvotteid.
- Regionaalosakondade direktoraat, mis koosneb regionaalgeograafia osakondadest.
- Riigivalise vastuluure ja julgeoleku direktoraat, mis tegeleb valisriikide luuretegevuse tokestamise ning oma tootajate julgeoleku tagamisega,
- Erilluuredirektoraat, mis tegeleb teabehanketooks vajaliku tehnikaga varustamisega,
- Rahvusvaheliste suhete nouniku grupp, Ameerika Uhendriikide ja teiste koostoopartnerite luureteenistustega sidepidamise grupp.
Ajalugu
[muuda | muuda lahteteksti]Esimene kaasaegne tsentraliseeritud Suurbritannia valisluureteenistus loodi 1873. aastal kui Suurbritannia ja Pohja-Iiri Uhendkuningriigi Sojaministeeriumi Luurejaoskond, vastuluureulesandeid taitis Sojaministeeriumi Erijaoskond (Special Section X). Suurbritannia Sojamerelaevastiku juhtorgani Admiraliteedi (staabi) luureorgan moodustati alles 1882. aasta detsembris; briti laevastiku kui saareriigi pohilise relvajouliigi luureorgan (Sojamerelaevastiku luurevalitsus) aga alles 1887. aastal.
1888. aastast muudeti Sojaministeeriumi Luurejaoskond - Sojaministeeriumi Luuredirektoraadiks.
1899. aastal viidi enne Buuri soda labi sojavaeluure organite reorganiseerimine, mille kaigus allutati seni Sojaministeeriumi alluvuses olnud (Special Section X) otse kindralkortermeistrile ning nimetati I3.
I 3
[muuda | muuda lahteteksti]- I-3(a) - "eriulesanded", ehk agentuurluure, sojavaetsensuur, sojavangide ulekuulamised, sifrid ja koodid ja korrespondentide ligipaasu lubamine rindele. Vaatamata laiale ulesanneteringile kuulus allosakonda 3 ohvitseri ja 1 asjaajaja;
- I-3(b) - andmete kogumine sojakaartide koostamiseks ja muude selleks vajalike ulesannete taitmine. Allosakonnas teenis 3 ohvitseri ja 1 vanem ning 3 reaasjajajat ning 21 tehnikut;
- I-3(s) - sojakaartide koostamine;
- I-4(d) - raamatukogu. Allosakonna ulesannete hulka kuulus luure avalikest allikatest, eelkoige valismaa ajakirjanduses avaldatust.
Parast Buuri soja loppu toimunud muudatusi sojavaesusteemis reorganiseeriti Luuredirektoorium 1904. aastal Sojaoperatioonide Direktoraadi Luurejaoskonnaks ning aastail 1904-1914 kandsid nimetuses tahekombinatsiooni MO (Military Operations). See nimetus sailis ka parast Sojaoperatsioonide Direktooriumi nimevahetust Operatiiv- ja luuredirektooriumiks.
I3 liitmisel Sojaliste operatsioonide Direktooriumiga sai alluksus uue nimetuse MO3, kuid koosseisust jaid valja 2 sojakaartidega tegelenud allosakonda.
1906. aastal tehtud umberkorralduste kaigus muudeti alluksuse allosakondade nummerdust:
- MO-1 tegeles uldstrateegiliste kusimustega;
- MO-2 luurega Saksa Keisririigis, Hollandis, Austria-Ungari keisririigis, Hispaanias, Portugalis, Kreekas, Lahis-Idas, Ameerika Uhendriikides, Kesk- ja Louna-Ameerikas, Balkani maades ja Aafrikas;
- MO-3 luurega Venemaa Keisririigis, Prantsusmaal, Belgias, Kaug-Idas ja Skandinaavia maades;
- MO-4 topograafilise luure, potentsiaalsete sojategevuspiirkondade kaartide koostamise ja valjaandmisega;
- MO-5, Special Section, endine Section X, tegeles tsensuuri, sidevahendite kontrolli, vastuluure keskse juhtimisega;
- MO-6 informatsiooni kogumise ja luureinformatsiooni levitamisega.
Secret Intelligence Service esimeses maailmasojas
[muuda | muuda lahteteksti]Secret Intelligence Service parast esimest maailmasoda
[muuda | muuda lahteteksti]Parast esimest maailmasoda toimunud sojavae ja sojavaekulutuste kokkuhoidu reorganiseeriti ja koondati Suurbritannia luureasutused uhisesse organisatsiooni: endine Admiraliteedi Luureosakonna desifreerimisteenistus/Valitsuse koodide ja sifrite kool 1923. aastal, valisministeeriumi poliitilise luure osakond (1921).
1921. aastal korrastati organisatsiooni struktuuri ning moodustati 4 piirkondlikku osakonda: G1, G2, G3, G4 ja 1929. aastal neli kommunikatsioonisektorit (Circulating Sections) valisministeeriumiga, sojavaega Military MI-1C, (mis hiljem 1925. aastal eraldus MI-6-na), sojalaevastikuga Naval NI-1C ja lennuvaega Air AI-1C.
1930. aastate lopus taiendati organisatsioon jargmiseks:
|
|
Valisfiliaalid ja residentuurid parast esimest maailmasoda
[muuda | muuda lahteteksti]Enne kahe maailmasoja vahel moodustasid Suurbritannia valisluure valisesindused: legaalsed residentuurid, mis tegutsesid Suurbritannia diplomaatiliste esinduste juures asuvate passikontrolliametnike juhtimisel (avalik saladus) ning Euroopas illegaalsed residentuurid (Section-Z (Z Organization)), mida juhendas kolonel Claude Dansey (Z-1). Valisfiliaalide juhtimiskeskus asus eraldi valisluure keskaparaadist Bush House, Aldwych, London WC2.
Secret Intelligence Service teises maailmasojas
[muuda | muuda lahteteksti]Teise maailmasoja alguses maarati SIS-i juhiks Stewart Menzies, kes reorganiseeris luureteenistuse struktuuri, mille kaigus moodustas kaks eraldi pohiosakonda.
- Valisluure keskaparaat Y Peakorter (Y Headquarters), milles allosakonnad:
- Poliitiline sektsioon (Kaldkiri), mille juhid oli Malcolm Woolcombe ja David Footman, sojavaesektsiooni juht oli major Hatton-Hall;
- Sojamerevaeluure sektsioon, mille juhid olid: kapten Russell ja kommandor Christopher Arnold-Foster RN;
- Ohuvae sektsioon, mille juht oli Wing-Commander Fred Winterbotham;
- Vastuluure sektsioon, mille juht oli kolonel Valentine Vivian;
- Majandussektsioon, mille juht oli kulg-admiral Charles Limpenny DSo, RN;
- Finantssektsioon, mille juht oli Percy Sykes;
- Eriside uksus (Special Communications), mille juht oli brigadir Richard Gambier-Parry, raadiosideks luureagentide ja -gruppidega. Asukoht Whaddoni kula;
- Sifreerimissektsioon, mille juht oli kolonel Walter Jefferys;
- Pressisektsioon, mille juht oli Raymond Henniker-Heaton.
- Teabehankesektsioon (Production 'P' Sections):
|
- 1938-1940, Diversioonisektor, mis hiljem liideti Majandussojaministeeriumi erioperatsiooonide uksusega Special Operations Executive/(SOE);
- YP Valisjaamad (YP Overseas Stations).
- SIS juures tegutses ka sideohvitseride teenistus Inter-Service Liaison Departments: Inter-Service Liaison Departments for the Middle East ISLD(ME) ja Inter-Service Liaison Departments for Far East ISLD(FE).
Valisfiliaalid ja residentuurid teises maailmasojas
[muuda | muuda lahteteksti]Parast teise maailmasoja algust Euroopa mandril ning Saksamaa ja NSV Liidu vallutusi kaotas SIS enamiku legaalseid residentuure Mandri-Euroopas: Pariisis, Brusselis, Haagis, Prahas, Varssavis, Bukarestis ja Berliinis, Oslos. Suurima kaotuse osaliseks sai valisluure parast Saksamaa sojalise vastuluure Abwehri ja SD operatsiooni, mille tulemusena vahistati Venlos SIS Hollandi legaalse ja illegaalse residentuuri juhid: kapten Sigismund Payne-Best (Z) ja SIS esindusest major Richard Stevens, kes ulekuulamisel Saksamaal paljastasid Briti luurevorgustiku Madalmaades.
Parast Talvesoja algust Soome ja NSV Liidu vahel evakueeriti Helsingi residentuur (Helsinki Station) Rootsi Stockholmi ning Suurbritannia oli sunnitud likvideerima valisesindused Tallinnas ja Riias. Suurbritannia valisesindusete evakueerimine likvideeris ka seni tegutsenud valisluure kattevarjuks olnud passikontrolli burood, mis tegutsesid valisesinduste juures.
SIS-ile jaid vaid valisesindused neutraalsetes riikides: Rootsis - Stockholmis; Portugalis - Lissabonis ja Sveitsis - Bernis.
|
|
|
Secret Intelligence Service parast teist maailmasoda
[muuda | muuda lahteteksti]Parast teise maailmasoja loppu, kulma soja algust ja likvideeritud SOE uksuste liitmist SIS-iga muudeti ka SIS keskaparaadi struktuuri, moodustati (Directorate of Production):
- DP1 Controller Northern Area CAN, Noukogude blokk ja Skandinaavia maad;
- DP1 Controller Western Area CWA, Hispaania, Prantsusmaa ja Pohja-Aafrika;
- DP1 Controller Eastern Area CEA, Saksamaa LV, Sveits ja Austria;
- DP2 Controller Middle East CME, Lahis-Ida riigid;
- DP3 Controller Far East CFE, Kaug-Ida riigid;
- DP4 Controller London Station, London
Directorate of Requirements: (kommunikatsioon teiste riigiasutuste ja teabehankeorganisatsioonidega)
- R1 Political Section,
- R2 Military Section,
- R3 Naval Section,
- R4 Air Section,
- R5 vastuluure, kuhu uhendati endised V ja IX sektor. 1964. aastal moodustati neile liidetud Julgeoleku ja jarelevalveinspektsioonist Julgeoleku ja vastuluure Direktoraat (Directorate of Counter-Intelligence and Security).
- R6 majandusluure,
- R7 sojatingimustes teaduslik-tehniline luure
- R8 koostoo Suurbritannia signaalluure- ja desifreerimisasutuse - Valitsusside Peakorteriga;
- R9 (Scientific Intelligence)
- Directorate of Administration and Finance
1968. aastal toimunud organisatsiooni muudatused lihtsustasid ulesehitust veelgi:
- DP1 Laane-Europe,
- DP2 Lahis-Ida ja Aafrika riigid,
- DP3 Kaug-Ida ja Ameerika riigid,
- DP4 London Station.
1978.-1979. aastal toimud muudatuste kaigus muudeti Requirement and Production Directorates ulesehitust, mis pohines kuuel pohiosakonnal:
- C1 London Station,
- C2 Lahis-Ida riigid;
- C3 Kaug-Ida riigid;
- C4 Laanemaailm;
- C5 Noukogude blokk;
- C6 Aafrika[4].
Secret Intelligence Service ja Venemaa Keisririik
[muuda | muuda lahteteksti]- Alates 1870 - Briti sojavaeatasee Peterburis (British military attache in St Petersburg, Lieutenant-Colonel) Frederick Wellesley[5];
- 1911 -, Briti sojavaeatasee Peterburis Alfred William Fortescue Knox;[6]
- kuni 1918 - Suurbritannia sojalise atasee kohusetaitja kapten Francis Newton Allan Cromie
Secret Intelligence Service ja NSV Liit
[muuda | muuda lahteteksti]- 1962. aastal peeti Moskvas kinni GRU korge ohvitser Oleg Penkovski ja Tsehhoslovakkias Penkovski materjalide edasitoimetaja ja kontaktisik Greville M. Wynne;
- 1979. aastal peeti kinni Leningradis sojavaeatasee abi Lieutenant-Commander Aubone Pyke, kahtlustatuna sojaliste objektide fotografeerimises[7];
Secret Intelligence Service ja Eesti
[muuda | muuda lahteteksti]- Ernest Boyce,
- Paul Dukes[8], "ST-25";
- Augustus Agar[9]
- Passiosakonna ulem ja uhtlasi SISi resident Eestis kolonelleitnant Ronald Forbes Meiklejohn[10]
- Harold Gibson ja Viktor Bogomolets[11]
- Ronald Seth[12]
- Alexander McKibbin ja Operatsioon Jungle 1 (vaata Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond#Vastuluureoperatsioonid SIS-i vastu)
- Pablo Miller[13]
- 1992. aastal toimetasid MI-6 tootajad Tallinna kaudu Soome MI-6 salajast kaastood teinud (elektroonilise luure ja valisriikide koodide desifreerimisega tegelenud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 16. Valitsuse kaastootaja) Viktor Makarov, kes parast paljastamist ning karistuse kandmist vabastati amnestiaga ning pogenes Venemaalt labi Lati-Eesti-Soome Suurbritanniasse;
- 1992. poordus Tallinna Suurbritannia saatkonda NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimese peavalitsuse arhivaar major Vassili Mitrohhin, kes pakkus NSV Liidu valisluure arhiivis tootamise ajal (aastatel 1972-1984) riiklike saladusi sisaldavate dokumentide koopiaid, mis kajastasid NSV Liidu valisluure salaoperatsioone ja salajast kaastood teinud isikute andmeid[14];
- 1996. aastal vahistatud ja Venemaa Foderatsiooni Julgeolekuteenistuse poolt salajases koostoos MI-6 suudistatud Platon Obuhhoviga kohtus tema agendijuht-luureohvitser Spencer, vastavalt endise MI-6 tootaja Richard Tomlinson andmetele "neutraalsel pinnal" valjaspool Venemaad Tallinnas;
- 2000. aasta martsis[15] peeti Venemaal Peterburis kinni Venemaa Foderatsiooni Julgeolekuteenistuse poolt Peterburi sojatehases tootav Venemaa Foderatsiooni Kaitseministeeriumi polkovnik Sergei Skripal, kes vastavalt Venemaal avaldatud andmetele oli 1999. aastal varvatud Eestis Tallinnas asunud Suurbritannia Valisluureteenistuse residendi Pablo Milleri poolt. Skripal moisteti suudi spionaazis Suurbritannia kasuks ning moisteti karistuseks - vabaduskaotus 13 aastat;
- 2000. aasta juunis tegi endine Venemaa julgeolekuteenistuse tootaja Vjatseslav Zarkov avalduse, et Suurbritannia Eesti saatkonna I sekretar Pablo Miller, kes kasutas varjunimesid - Paul ja Antonio Alvares de Idalgo proovis teda varvata salajasele kaastoole Suurbritannia luurega[16] Venemaa kohta kaiva majandusinfo kogumiseks[17];
- Vastavalt Venemaal avaldatud andmetele kahtlustas Venemaa Foderatsiooni Julgeolekuteenistus Pablo Millerit ka Venemaa Foderatsiooni FSB Piiriteenistuse ohvitseri Valeri Ojamae, (kes moisteti 7 aastaks vangistusse spionaazi eest) varbamises ning koostoos temaga Venemaa vastases spionaazis;
- Eesti Ekspress, 18. september 2008, Vene eriteenistused peavad Eestit Briti luure tugipunktiks"
- Eesti Paevaleht, 24. marts 2000, Vene luure avaldas Briti-Eesti spiooni varbaja nime
Vaata ka
[muuda | muuda lahteteksti]- Sojamerelaevastiku luurevalitsus
- Security Service
- Special Operations Executive
- Government Communications Headquarters
- Tomlinsoni nimekiri - 1999. aastal endise MI-6 tootaja Richard Tomlinsoni tootamise ajal MI-6-s teatavaks saanud nimekiri, kuhu kuulusid Suurbritannia valisluurega kaastood teinud ja koosseisulised ametnikud
Viited
[muuda | muuda lahteteksti]- | Intelligence Services Act 1994
- | Uncovered documents reveal spy who fed information on Hitler's secrets[alaline kodulink], Times online, February 13, 2010
- | Spy left out in the cold: how MI6 buried heroic exploits of agent 'Griffin', guardian.co.uk, 22 September 2007
- | A Short History of the British Secret Intelligence Service, MI-6, Richard M. Bennett
- | COL. WELLESLEY, THE ENGLISH MILITARY ATTACHE WITH THE RUSSIAN ARMY
- | Maj.-Gen. Sir Alfred William Fortescue Knox
- | British spook tells how KGB heavies 'debagged' him at minus 27 for snapping secret site[alaline kodulink]
- | Dukes, Paul. ST 25 lugu:Briti salaluure teenistuses punasel Venemaal. Tallinn:Grenader, 2008 ISBN 9789949448173
- | Augustus Agar, Balti episood. Briti salateenistuse tegevus Venemaa vetes. Olion 2004, ISBN: 9985663861
- | Spioonilugu: Briti luure: Eesti ametnikke pole raske ara osta, Eesti Ekspress, 7. august 2010
- | <
>, KOTORUIu SPLIaSALI NA KOSTIaKh ANGLIISKOI RAZVEDKI - | Spioonilugu: Briti saladokumendid Eesti kohta, Eesti Ekspress, 4. juuni 2010
- | Narkoarimehed esitlevad endid Briti spioonidena, Eesti Paevaleht, 22. oktoober 2001
- | Kummalise KGB majori Vassili Mitrohhini saladus
- | Russia claims it has arrested 'British spy'
- | FSB: MI-6 Eestis resideerunud agent tegeles varbamisega
- | Rossiianina verboval <
> iz MI-6. kp.ru
Kirjandus
[muuda | muuda lahteteksti]- Dukes, Paul. ST 25 lugu:Briti salaluure teenistuses punasel Venemaal. Tallinn: Grenader, 2008 ISBN 9789949448173
- Augustus Agar, Balti episood. Briti salateenistuse tegevus Venemaa vetes. Olion 2004, ISBN: 9985663861
- Ronald Seth, "Langevarjurina Eestis", 1957 Estoprint,
- Richard Tomlinson, The Big Breach; From Top Secret to Maximum Security, 2001,
- Stephen Dorril, MI6: Inside the Covert World of Her Majesty's Secret Intelligence Service,
- Chatper 35:Uncensored, ingliskeelne kirjeldus luureametnike ettevalmistusprotsessist ja toost, mille avaldamine oli keelatud SB valitsuse poolt;
- Harry Hinsley, British Intelligence in the Second World War (London, 1979-90).
MI-6/Secret Intelligence Service'i teemaline filmograafia
[muuda | muuda lahteteksti]- James Bond, Ian Flemingi kirjanduslik MI-6 salaagent; ning Bondi-teemalised filmid (teema "James Bond")
- "Plekksepp, ratsep, sodur, nuhk"