Longol
- Afrikaans
- Aragones
- aNgikaa
- l`rby@
- 'rmy'
- ldrj@
- Asturianu
- Atikamekw
- Az@rbaycanca
- toerkhjh
- Bashk'ortsa
- Boarisch
- Zemaiteska
- Bikol Central
- Belaruskaia (tarashkevitsa)
- Belaruskaia
- B'lgarski
- baaNlaa
- Brezhoneg
- Bosanski
- Catala
- Min Dong Yu / Ming-deng-ngu
- khwrdy
- Cestina
- Chavashla
- Cymraeg
- Dansk
- Deutsch
- Ellenika
- English
- Esperanto
- Espanol
- Eesti
- Euskara
- frsy
- Suomi
- Francais
- Nordfriisk
- Gaeilge
- Kriyol gwiyannen
- Galego
- Ke Jia Yu / Hak-ka-ngi
- `bryt
- hindii
- Hrvatski
- Magyar
- Hayeren
- Arewmtahayeren
- Interlingua
- Bahasa Indonesia
- Islenska
- Italiano
- Ri Ben Yu
- Jawa
- k`art`uli
- Taqbaylit
- Kabiye
- K'azak'sha
- knndd
- hangugeo
- K'arachai-malk'ar
- Kurdi
- Latina
- Letzebuergesch
- Limburgs
- Ligure
- Lietuviu
- Latviesu
- Makedonski
- mlyaallN
- Mongol
- mraatthii
- Bahasa Melayu
- mnmaabhaasaa
- Plattduutsch
- Nederlands
- Norsk nynorsk
- Norsk bokmal
- pNjaabii
- Polski
- Piemonteis
- pnjby
- Portugues
- Runa Simi
- Romana
- Tarandine
- Russkii
- Rusin'skyi
- Scots
- sndhy
- Srpskohrvatski / srpskokhrvatski
- Taclhit
- Simple English
- Slovencina
- Slovenscina
- ChiShona
- Shqip
- Srpski / srpski
- Seeltersk
- Svenska
- Kiswahili
- Sakizaya
- tmilll
- telugu
- Toch'iki
- aithy
- Tagalog
- Setswana
- Turkce
- Xitsonga
- Ukrayins'ka
- rdw
- O`zbekcha / uzbekcha
- Veneto
- Tieng Viet
- West-Vlams
- Winaray
- Wu Yu
- margaluri
- yyidySH
- Min Nan Yu / Ban-lam-gi
- Yue Yu
- Zhong Wen
El longol o longitu es la destancia que s'alcuentra entri 2 puntus. La longitu dun ojetu es la destancia entri los sus estremus, su destension lineal media de prencipiu a fin. Ena palra comun, cotidiana, se sueli deferencial altura (cuandu se habla de un longol vertical), i anchura (cuando se habla duna longitu oricontal). En fisica i en engenieria, la parabra longol es sinonimu de "destancia", i se sueli gastal el simbolo u pa repressentalu.
La longitu es consiera normalmenti comu una las manitudis fisicas hundamentalis, polque no puei sel definia en telminus dotras manitudis que se puein miil. Sin embalgu, la longitu no es una propiea entrinseca de dingun ojetu polque, sigun la teoria especial la relativia (Albert Einstein, 1905), dos olservaoris podrian medil el mesmu ojetu i otenel resultaus deferentis.