Magic Mouse
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2024) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see markus eemaldada?) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see markus eemaldada?) |
| Magic Mouse | |
|---|---|
| Tootja | Apple |
| Tuup | mitmikpuutetundlik hiir |
| Esmamuuk | 20. oktoober 2009 |
| Toide | 2 AA-patareid |
| Uhendus | Bluetooth |
| Eelkaija | Mighty Mouse |
Magic Mouse (ingl 'voluhiir') on maailma esimene mitmikpuutetundlik (Multi-Touch) optiline hiir. Seda toodab ja muub tuntud arvutikontsern Apple. Magic Mouse tuli muugile 20. oktoobril 2009. Mitmikpuutetundlik optiline hiir sai alguse iPhone'st, seejarel tuli iPodi ja MacBook Pro puutetundlikud juhtplaadid (nt touchpad). Hiir on kogu oma pealmise paneeli ulatuses puutetundlik ja reageerib vajutustele (click) samamoodi nagu tavalised hiired. Kerimisnupu asemel saab hiirel kasutada sorme (sorme libistamine mooda puutetundlikku pinda). See on kiirem ja mugavam viis suhtlemiseks oma arvutiga.
Magic Mouse'i jaoks on vaja vahemalt Mac OS X 10.5.8 ja Bluetooth-uhendust. Hiir voib olla seadistatud kahe nupuga vasakukaeliste voi paremakaeliste jaoks, aga vaikimisi on ta seadistatud kui uhe nupuga hiir. Kasutatud on laserjalgimise seadet n-o silma ehk sensorit, millel on suurem kursori (pointeri) tapsus vorreldes eelmise polvkonna Apple'i hiirtega. Kuigi see tuli muugile koos 2009. aasta polvkonna iMaciga, saab seda osta ka eraldi nt MacBook, MacBook Pro ja muude selliste seadmete jaoks, millel on Bluetooth-uhenduse voimalus.
Magic Mouse kasutab voimsaid lasersensoreid, mis on palju tundlikumad ja reageerivad paremini ukskoik missugusel pinnal mitte nagu tavalised optilised hiired. Uhenduse leviala on kuni 33 meetrit arvutist. Samas on tegemist ka vaga mugava ja stiilse tootega.
Positiivne funktsioon on kerimine (scroll) ilma nupu abita ning negatiivsed omadused on, et puuduvad funktsioonid Expose (funktsioon, mis toob lahtiolevad aknad korvuti kogu ekraani ulatuses vahendatud suuruses), Dashboardin (avab ekraanil seaded, mis naitavad nt kella, kuupaeva, kalendrit, kalkulaatorit, ilmateadet jne) voi Spaces. Loetletud funktsioonid olid aga olemas eelmise polvkonna hiirel (Mighty Mouse). Funktsioone saab lisada ja rakendada programmiga BetterTouchTool.
Ajalugu[1]
[muuda | muuda lahteteksti]| Ajalugu | |
|---|---|
| Toote nimi | Aasta |
| Lisa Mouse | 1983 |
| Macintosh Mouse | 1986 |
| Apple Desktop Bus Mouse | 1986 |
| Apple Desktop Mouse II | 1993 |
| Apple USB Mouse | 1998 |
| Apple Pro Mouse | 2000 |
| Apple Wireless Mouse | 2003 |
| Mighty Mouse | 2005 |
| Magic Mouse | 2009 |
Apple'i hiirte ajalugu sai alguse 1979. aastal, kui Apple kulastas XEROX Parci uurimiskeskust, et tutvuda nende eksperimentaaltehnoloogiatega. Seal avastasid nad hiire ja olid sellest vaga inspireeritud. Suurim probleem oli aga hind (400 dollarit), mis ei olnud tavakasutajale praktiline. Apple tellis disaineri, kes aitaks valmistada hiire, mis ei oleks enam nii kallis ja sobiks tavakasutajale.
Nii sundis 1983. aastal Apple'i esimene hiir Apple Lisa Mouse (A9M0050). See pohines hiirel, mida kasutas 1970. aastatel Alto arvuti Xerox PARC. Hiir tootati valja just tavakasutaja jaoks, ning hiire igat tahku disainiti, et valja tuleks ideaalne toode. Uhe nupuga hiir pusis muutumatuna ligi 20 aastat.
Jargmine hiir tuli valja 1986. aastal. Selleks oli Macintosh Mouse (M0100). See oli Lisa hiirest edasiarendatud versioon. Teraskuul asendati kummist kuuliga ja kasutati umaramat kuju ning lopuks sai ta ka tumehalli varvuse.
Neli kuud hiljem tuli valja Apple Mouse IIc, millel oli disainitud valimust, varvust ja nupu kuju.
1986. aastal tuli valja Apple Desktop Bus Mouse. Hiir oli oma eelkaijatest madalam ja kolmnurkse kujuga. ADB Mouse sai jargmiseks kuueks aastaks standardhiireks koikidele Macintosh lauaarvutitele. Aastatel 1993-1998 olid arvutitel kaasas juba tanapaevase hiire kuju meenutav Apple Desktop Mouse II. See oli musta varvi. Hiire kuju hakkasid laialt kasutama ka teised hiiri tootvad firmad.
1998. aastal, kui valja tuli iMac, loodi ka uus hiir Apple USB Mouse, mis meenutas hokis tuntud litrit. See oli labipaistva korpuse ja vaga umara kujuga. Hiir erines taiesti oma eelkaijast ja seda peetakse Apple'i koige suuremaks veaks. USB Mouse'i peeti liiga kohmakaks, kuigi ta vois oma aja kohta stiilne olla.
2000. aastal jaeti USB Mouse korvale ja esitleti uut Apple Pro Mouse'i. Tal oli sarnane disain ADB II hiire omaga, kuid seekord oli must varv asendatud labipaistva plastist korpusega. APM oli esimene Apple'i hiir, mis kasutas LED valgustust ja sensorit.
2003. aastal tuli valja Apple'i esimene juhtmevaba (wireless) hiir Apple Wireless Mouse.
2. augustil 2005 tulid muuki Mighty Mouse hiired. Esmalt oli Mighty Mouse juhtmega (wired) ning 2006. aastal tuli valja juhtmeta (wireless) Mighty Mouse, millest sai Magic Mouse'i eelkaija. Mighty Mouse'il puudus puutetundlik pind, mis on uuel Magic Mouse'i versioonil. Puutetundliku pinna asemel on Mighty Mouse'il vaike rullik, mis meenutab pisikest palli. Lisaks on Mighty Mouse'il veel kaks kuljel asuvat nuppu, mida Magic Mouse'il ei ole. Nendega saab kasutada nt Expose funktsiooni. Expose-funktsioon on tal vaikimisi peal ning seda voib asendada teiste funktsioonidega.
20. oktoobril 2009 tuli valja Magic Mouse, mis on maailma esimene mitmikpuutetundlik hiir. Rulliku asemel on tal puutetundlik pind. Puuduvad ka kulgmised nupud, mis olid olemas tema eelkaijal (Mighty Mouse'il).
Liigutused[2]
[muuda | muuda lahteteksti]- Klopsamine uhe nupu abil. Vaikimisi seadistatud.
- Kahe nupuga klopsamine. Kui seadetes muuta uhe nupu variant kahe nupu variandiks.
- 360deg kerimine. Saab kerida ules, alla, vasakule, paremale.
- Akna voi pildi suurendamine (zoom). Hoides klaviatuuril all CTL-nuppu ja liigutades hiirel paneelil sormega otse edasi.
- Kahe sormega tomme. Kahe sormega korraga vasakule ja paremale libistamine mooda hiire pealmist puutetundlikku paneeli. Sellega saab nt. interneti lehel edasi ja tagasi navigeerida ilma nuppu vajutamata.
Better Touch Tool[3]
[muuda | muuda lahteteksti]Better Touch Tool ('parema puudutuse tooriist') on programm, millega saab lisada Magic Mouse'le funktsioone. Lisaks saab muuta kerimise ja hiire kursori liigutamise kiirust. Korvalolevatelt piltidelt on naha, kuidas saab hiirele funktsioone lisada. Kusjuures samamoodi saab ka puuteplaadile funktsioone lisada, ning kursori liikumise kiirust muuta. Programm on tasuta kattesaadav koigile. Lisaks on viimasel pildil naha, et saab ka vaadata, kuidas toimuvad puudutamised ja sorme liigutamised graafiliselt. Funktsioone saab aga lisada jargmiselt: koigepealt tuleb klopsata nuppu Add new gesture. Seejarel tuleb valida jaotisest Magic Mouse Gesture toiming, mida tahad sormega voi sormedega hiire juhtplaadil teha. Lopuks valid jaotisest Predefined Action tegevuse, mida tahad, et selle napu liigutuse abil toole pannakse. Naiteks valime Magic Mouse Gesture alt Single Finger Click Middle (uhesormeklops keskele) ning tegevuseks votame helitugevuse suurendamise. Nuud kui sai koik oigesti seadistatud, siis vajutades hiire keskele, peaks helitugevuse tase tousma uhe pugala vorra. Lisaks saab selle programmi abil lisada klaviatuurile ise otseteid, ehk teatud klahvi kombinatsioone, mille tulemusel saab mingit toimingut teha.
Susteemi tooriistad (System Preferences)
[muuda | muuda lahteteksti]Lisaks on veel voimalik Magic Mouse'i seadeid muuta System Preferences'i alt (Apple'i arvutite puhul). Kui minna tooriistadesse, saab seal alt valida eraldi tooriistad hiirele. Kuna Magic Mouse on juba arvutisse installitud, saab sealt tooriistad just antud mitmikpuutetundlikule hiirele. Korval on pilt, millelt on naha muudatusi lubavaid parameetreid. Saab muuta kursori liikumise kiirust (Tracking), kerimise kiirust (Scrolling), topeltklopsu kiirust (Double-Click), hiire nuppude asetust (paremakaelise, vasakukaelise, voi uhe nupuga), saab lisada kerimise funktsiooni ja suurendamise funktsiooni (zoom) ning lopuks veel ka kahe napu susteemi (saab pilte lehitseda voi siis ka brauseriaknas lehtedel edasi-tagasi navigeerida).
Toetavad operatsioonisusteemid[4]
[muuda | muuda lahteteksti]| Opsusteem | Toetab, ei toeta |
|---|---|
| Mac OS X | Toetab (voib vajada tarkvara uuendusi) |
| Windows | Toetab versioon XP, Vista, 7 (Boot Camp) |
| Linux | Toetab versioon 2.6.34-rc1 |
- Mac OS X v10.5.8, OS X v10.6.1 voi uuemad versioonid, millele peaks tegema juhtmeta hiire tarkvara 1.0 uuenduse, et hiir tootaks.
- Tootab ka Windows XP, Windows Vista, Windows 7 peal, kui kasutada Boot Camp tarkvara tooriistu, mis on OS X all. Kui tootada operatsioonisusteemiga Windows 7, siis on vajalik OS X SnowLeopard, kuna koige uuemad draiverid on saadaval ainult Boot Campi versioonist, mis on installitav operatsioonisusteemiga OS X SnowLeopard.
- Magic Mouse toimib ka Linux 2.6.34-rc1 peal.
Tehnilised andmed[5]
[muuda | muuda lahteteksti]Korvalolevalt pildilt on naha, mis on Magic Mouse'i sees. Pealmise osa moodustab puutetundlik pind. Minnes pohja alla, naeme seal lasersensoreid. Toimib see susteem kahe AA-patareiga (voi akudega) ning uhenduse arvuti ja hiire vahel annab Bluetooth. Pealmist mitmikpuutetundlikku osa katab umbes 2 millimeetri paksune labipaistev plast. Ulejaanud korpuse moodustab hobedase varvusega alumiinium. Sisu on plastist. Hiire alumises osas asub luliti, millest saab hiirt vajadusel valja lulitada.
Lasersensor[6]
[muuda | muuda lahteteksti]Laserhiired ja optilised valgustusega hiired tootavad pohimottelt sarnaselt. Molemal hiirel on vaike sisseehitatud kaamera, mis pildistab iga teatud aja tagant pinda, millel hiirt liigutatakse. Erinevus laserhiire ja optilise hiire vahel on valgustuses. Kui optiline hiir valgustas oma pinda LED-valgustuse abil, siis laserhiir teeb seda laseri abil. Eelis on selles, et laservalgus on tunduvalt teravam ja tapsem kui LED-valgus, mis hajub valgustavale pinnale laiali. Laser tagab aga kursori kindla liikumise ekraanil soltumata pinnast, millel hiirt liigutatakse. Laser ongi selleks, et valgustada pind ja et kaamera saaks teha jarjest pilte. Pildid, mis n-o toodeldakse, salvestuvad protsessorisse, ning neid pilte saab vorrelda, kas pilt on vahepeal vasakule, paremale, ette voi taha liikunud. Sellest tulenevalt saab hiire ja arvuti vahel suhtlus toimida. Hiir annb informatsiooni arvutile, kus see toodeldakse vajalikuks informatsiooniks inimese silmale.
Mitmikpuutetundlik pind[7]
[muuda | muuda lahteteksti]Tanapaeval on vaga populaarseks saanud mitmesugused puutetundlikud seadmed, nt iPhone, iPad, iPod Touch jne. Touchpad toimib pohimottelt samamoodi kui Magic Mouse'i pealmine puutetundlik paneel. Kogu hiire pealmine paneel on kaetud plastiga, mille all peitub pohimotteliselt metalltraatidest vorgustik. Kui inimese sorm seda pinda puudutab, reageerib hiir ja saadab impulsi arvutile. Inimese keha on usna hea elektrijuht, sellest tulenevalt saab ka hiirel asetsev vorgustik aru, kus sorm parasjagu asetseb. Pohimottelt on tegemist elektrivaljaga ja kui inimese sorm sinna vastu puutub, on see vali just selles piirkonnas hairitud. Korval oleval pildil on ka naha Magic Mouse'i puutetundliku piirkonna elementi, mis reageerib inimese keha puudutusele.
Viited
[muuda | muuda lahteteksti]- | "Ajalugu - Wikipedia, the free encyclopedia". Wikipedia. Vaadatud 12.12.2010.
- | "Magic Mouse - Apple". Apple. Vaadatud 11.12.2010.
- | "Better Touch Tool - BTT". BTT. Vaadatud 11.12.2010.
- | "Magic Mouse - Wikipedia, the free encyclopedia". Wikipedia. Vaadatud 11.12.2010.
- | "Tehniline - ifixit". ifixit. Vaadatud 11.12.2010.
- | "Lasersensor - Wikipedia, the free encyclopedia". Wikipedia. Vaadatud 11.12.2010.
- | "puutetundlik pind - Wikipedia, the free encyclopedia". Wikipedia. Vaadatud 11.12.2010.
| Mac |
|
||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Seadmed |
| ||||||||||||||||||
| Lisaseadmed |
| ||||||||||||||||||
| Vaata ka | |||||||||||||||||||