Chet Baker

Chet Baker (oieti Chesney Henry Baker Jr; 23. detsember 1929 - 13. mai 1988) oli ameerika muusik.

Chet Baker sundis Oklahoma osariigis. Juba lapsepolves vottis ta osa lauluvoistlustest ja laulis kirikukooris. Esimene tutvus puhkpillidega sundis tanu isale, kes toi koju trombooni, ent kuna see instrument kais noorele Chetile esialgu ule jou, asendas selle trompetiga. Esimesed muusikateadmised sai Baker Glendale'i keskkoolist, ent hilisemas elus mangis suuremalt jaolt kuulmise jargi.

1946. aastal lahkus Baker koolist ning ta mobiliseeriti sojavakke. Kaks aastat hiljem alustas ta muusikateooria- ja harmooniaopinguid Los Angeleses El Camino College'is, mille peagi pooleli jattis. 1950. aastal voeti Baker uuesti sojavakke, ent sai sealt vabastuse ning voimaluse jatkata oma eluteed professionaalse muusikuna.

Muusikukarjaari alguses mangis Chet Baker Vido Musso ja Stan Getzi ansamblites. Murranguline aeg Bakeri jaoks oli 1952. aasta kevad, mil tal onnestus Los Angeleses Tiffany Club'is mangida koos altsaksofonisti Charlie Parkeriga. Umbes samal ajal uhines Baker Gerry Mulligani klaverita kvartetiga, mis palvis tollal suurt tahelepanu.

Gerry Mulligani kvarteti tegutsemisaeg jai luhikeseks, sest ansambli juht sattus 1953. aastal vanglasse seotuse tottu narkoariga. Peagi loi Baker omaenda kvarteti, milles mangisid Russ Freeman klaverit, Red Mitchell bassi ja Bobby White trumme. Kvartett leidis ajakirjade DownBeat ja Metronome poolt korduvalt tunnustust.

1954. aastast alates tuntakse Chet Bakerit peamiselt kui lauljat. Tema album "Chet Baker Sings" tekitas dzassipubliku seas vastakaid arvamusi, ent laulmise juurde Baker jaigi. 1955. aastal esines Baker filmis "Hell's Horizon". Samal aastal loobus ta stuudiolepingust ja viibis kaheksa kuud Euroopa-turneel. USA-sse naasnult loi ta kvinteti, kuhu kuulusid ka saksofonist Phil Urso ja pianist Bobby Timmons. 1956. aasta juulis salvestas see ansambel albumi "Chet Baker & Crew".

1959. aastal kolis Baker Itaaliasse. Heroiinisoltuvusega oli ta voidelnud juba 1950. aastatel, ent alles 1960. aastatel hakkas see ohustama tema muusikukarjaari. 1960. aasta suvel arreteerisid Itaalia voimud Bakeri ning ta veetis ligi poolteist aastat trellide taga. 1960. aastate algul elas Baker mitmel pool Euroopas (Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal, Hispaanias), uhtlasi oli see aeg, mil teda korduvalt arreteeriti ja uhest riigist teise saadeti. 1964. aastal poordus Baker tagasi Ameerikasse ning mangis New Yorgis ja Los Angeleses, olles vahetanud trompeti moneks ajaks fluugelhorni vastu. Tollest perioodist parinevad mitmed suureparased albumid.

1960. aastate lopul algasid Bakeri probleemid hambumusega. Asi laks niivord hulluks, et ta pidi hakkama kasutama hambaproteese ning 1970. aastateks oli ta juba trompetimangu lopetanud. 1973. aasta novembris tegi metadoonasendusraviga oma uimastisoltuvuse kontrolli alla saanud Baker comeback'i uhes New Yorgi klubis. Sel kumnendil kais Baker veel mitmel ringreisil Euroopas.

Chet Bakeri diskograafia on suur, ent ebauhtlase tasemega. Osaliselt on see seotud tema soltuvusprobleemide ja pideva rahapuudusega.